Täna hommikul nägime oma hernetaimede seas ühte kuivanud taimekest.
Hernetaimede kasvatamisel üha enam saame teateid õitest. Kahjuks kipub osa taimi ka hävima. Peamiseks põhjuseks on närbumistõbi. Õpetaja Tairi Albert soovitab sel puhul järgmist: “Närbumistõbi on seenhaigus, mis võib olla substraadis ning varitseda sobivat hetke, millal taime immuunsüsteem on nõrgestatud (nt. juurte vigastamine toestuse panekul, aga ka lühiajaline liigniiskus või hetkeline veenappus, mõnel päeval vähene valgus jne). Vaadake kuivanud taimede juuri – kui juure läbilõikes on näha tumepruuni (surnud kudede) ringi või on juured täiesti tumedaks ning pudedaks muutunud (või ära mädanenud), siis ongi taimekesi tabanud närbumistõbi. Selleks, et päästa ülejäänud taimi, soovitan levinud vahenditest kasutada kaaliumpermanganaadi lahust. Substraati võiks pritsida kaaliumpermanganaadi lahusega (selleks võtta 3-5 g kaaliumpermanganaati ning lahustada see 1 l vees). Kui substraat ei ole liigniiske (ülekastetud), siis võib selle lahusega ka kasta. NB! selle tugeva lahusega töötleme ainult substraati. Kui soovime ka taimede lehti pritsida, siis tuleb teha 10 korda nõrgem lahus. Kaaliumpermanganaat on müügil apteekides.” Jälgime taimi hoolega!
Ja seekordsed mõõtmistulemused :
Erme 1 ~ 87 cm
Erme 2 ~ 85 cm
Valma 1 ~ 80 cm
Valma 2 ~ 34 cm
